Möödunud aasta sügisel toimunud veebiseminaril “Semiootika kui ekspertarvamus” (Semiotics as Expert Testimony) tutvustati üht Eestis valminud semiootika ekspertiisi, milles sisaldunud vastustele olid lisatud tõenäosused.
Brändi arhitektuurne tüüp kaubamärgivaidlustes
Pikk ja igav lugu loomingulise paljaksvarastamise tõkestamisest
ERR avaldas detsembris loo sellest, kuidas mitmed tunnustatud Eesti disainerid on langenud laias maailmas loomevarguste ohvriks.
Maasikad, mis ajasid segadusse
Kui me räägime muljest, siis millest me räägime?
Muljetamine on rahvasuus kergemeelne tegevus, millest tasub hoiduda, kui on soov jätta endast tõsiseltvõetav mulje. Juristid on seadustesse kirjutanud muljelisi piiranguid. Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 17 ütleb: “Kellegi au ega head nime ei tohi teotada.” Saamaks aru ühe või teise isiku aust, selle kujunemisele või kaotusele tõukavatest muljetest, tuleks esmalt jõuda kokkuleppele selles, mis asi on mulje.
Millal kohtusemiootilisest ekspertarvamusest pole kasu?
Igav reklaam
Igav reklaam on nagu vaimuvaesus – keegi ei taha, et see käiks tema toote või teenuse pihta, teisalt pole ka neid, kes sooviksid igavaid reklaame näha. Ometi võib igavusest teha põneva teema. Seda näitas paar-kolm aastat tagasi kaameratootja Leica, kes pealkirjastas oma 45-minutilise reklaamvideo küsimusega: „Kas see on kõigi aegade igavaim reklaam?“
Kaubamärkide kaitse: semiootika kasutamata potentsiaal
Kaubamärkide kaitsmise all mõeldakse üldjuhul kaht aspekti. Neist esimene on kaubamärgi registreerimine. Teine on selle kaitsmine potentsiaalsete rikkujate eest ehk lihtsamini öeldes: rikkumistele reageerimine. Kuid on veel üks aspekt, mis väärib käsitlust: kaubamärk kui selline. Teisisõnu, millest üldse jutt käib, kui midagi registreeritakse või midagi kaitstakse?
