Möödunud aasta sügisel toimunud veebiseminaril "Semiootika kui ekspertarvamus" (Semiotics as Expert Testimony) tutvustati üht Eestis valminud semiootika ekspertiisi, milles sisaldunud vastustele olid lisatud tõenäosused järgmisel skaalal:
- madal (0–25%)
- keskmine (25–75%)
- kõrge (75–100%)
Kui me rakendaksime seda skaalat näiteks punamärkide debati kontekstis ja konstrueeriksime teoreetilise vastuse Estonia teatrisaali laemaali küsimuses, siis see võiks näha välja nii: “Estonia teatrisaali laemaal on küll sotsrealistlik, kuid ei kutsu üles vägivallale (keskmine 25–75%).”
Soov leida semiootika vastuste kehtivuse hindamiseks pädevad kriteeriumid on igati mõistlik ning väärib toetamist. Ekspertarvamuse adressaadid ehk advokaadid, kohtunikud, patendivolinikud jt vajavad tõlgenduslikke abivahendeid, et uurimistöö tulemustest asjakohaseid järeldusi teha.
Paraku selgus veebiseminaril, et pakutud skaala on arbitraarne ning vastustele ühe või teise tõeväärtuse omistamine põhineb uurija intuitsioonil. Semiootikakirjanduses ei ole selliste tõenäosuslike redelite loomine ja omistamine levinud, mistõttu on laiema konsensuse puudumisel küsitav, kas ja kuivõrd põhjendatud on nende kasutamine praktikas. Vaatame, kuidas lähtutakse numbrilistest mõõdikutest teistes teadustes. Näiteks andmeteaduses kasutatakse mitmete teiste parameetrite kõrval täpsuse mõistet, mida võib arvutada järgmise valemi abil:
- täpsus (precision) = tõeste positiivsete vastuste arv / (tõeste positiivsete vastuste arv + valepositiivsete vastuste arv)
Teiste sõnadega väljendab täpsus seda, missugune hulk positiivseid vastuseid on tegelikult korrektsed. Oletame, et klassifitseerija Jaan suudab aja peale teatava eduga eristada punasümboleid (nt viisnurki) muust arhitektuursest ornamentikast. Oletame, et Jaan määrab õigesti 10 punasümbolit ja väidab veel 5 märgi kohta, et need on samuti punasümbolid, kuid hilisemal kontrollil selgub, et nende liik on määratud valesti. Täpsus on sel juhul 10 / (10 + 5) = 0.66 ehk 66%.
Ent arvutustehted eeldavad kvantitatiivseid lähteandmeid, samas kui semiootika tegeleb paljuski kvalitatiivsete probleemide, nt sõnade, esemete, piltide ja nähtuste tähenduste väljaselgitamisega, mitte pelgalt ühe või teise märgi klassifitseerimisega etteantud lahtritesse. Toome näite: kuidas hinnata küsimuse "Mida väljendab Vabaduse väljakule püstitatud Vene armee tank" vastuse kehtivust? Nagu näha, ei ole see märgi klassifitseerimise ülesanne, vaid ennekõike märgi tähenduste väljaselgitamise ülesanne.
Erialati on kehtivuse hindamise lahendused mõneti erinevad, kuid tõestamaks, et tegemist ei ole pelgalt semiootika probleemiga, vaadelgem olukorda arvutiteaduses: kuidas hinnata koostatud arvutiprogrammi kvaliteeti?
Programm võib küll töötada vastavalt ettenähtud nõuetele, näiteks arvutada välja eelmise kuu veetarbimise hinna, ent lähemal uurimisel selgub, et kood on arusaamatu, ebatõhus ja raskesti hooldatav. Äärmuslikul juhul on niisugune programm kasutatav sellisena, nagu ta on loodud, kuid tuleb koostada uuesti niipea, kui nõudmised või programmi käivitamise keskkond muutuvad. Viimane viib omakorda tõdemuseni, et kui korteriühistu soovib teha täiendusi olemasolevas veearvestuse koodibaasis, järeldab uus tarkvaraarendaja, et lihtsam on kogu varasem kood minema visata, s.t juba olemas olnud moodulid uuesti kirjutada, mis omakorda tähendab suurt aja- ja rahakulu. Programmi kvaliteedi hindamisel lähtutakse viimastel aastatel üha enam Ameerika arvutiteadlase Robert C. Martini “puhta koodi” (clean code) mõistest. Lihtsuse huvides teeme kiire sissevaate “puhta koodi” kontseptsiooni mitte arvutiprogrammi, vaid matemaatilise valemi näitel, mis arvutab välja veetarbimise hinna. Kirjutame valemi sõnaliselt välja:
- vee tarbimise hind = sooja vee hind x sooja vee kogus + külma vee hind x külma vee kogus
Edasi peaksime sõnalised väljendid asendama muutujatega, kuid vaid sellistega, mis selgitavad oma olemust, mitte abstraktsete märkidega nagu neid kasutatakse traditsiooniliselt matemaatikas (x, y, z jne):
- veeTarbimiseHind = soojaVeeHind x soojaVeeKogus + külmaVeeHind x külmaVeeKogus
Selleks, et meie arvutus oleks võimalikult modulaarne ja me saaks iga konkreetse tehte juures teha edaspidi meile huvipakkuvaid modifikatsioone (nt lisada mingi sooja vee arvutusse koefitsendi vms), liigutame tehted eraldi moodulitesse:
- soeVesi = soojaVeeHind x soojaVeeKogus
- külmVesi = külmaVeeHind x külmaVeeKogus
Mooduleid soeVesi ja külmVesi saame omakorda kasutada järgmises moodulis, mille ülesandeks on summeerimine:
- veeTarbimiseHind = soeVesi + külmVesi
Lisaks muutujate asjakohastele nimetustele ja arvutuse modulariseerimisele saaksime kontrollida, kas arvutused sisaldavad mingeid ebavajalikke muutujaid (antud juhul ei sisalda), vastavad keele süntaksile (antud juhul vastavad tehted matemaatika reeglitele), ühe tehte raames ei üritata lahendada ka mingeid muid küsimusi, nt sooja vee valemis arvutada gaasi hinda (ülaltoodud juhul ei üritata), tehetes ei sisaldu ebavajalikke duplikatsioone, nt sooja vee arvestamist kaks korda ning selle jagamist kahega (praeguses lahenduses seda ei tehta) jms jne
Semiootikas hetkel konsensuslik arusaam järelduste kehtivuse kohta puudub, kuid kui peaksime sõnadesse panema selle kriteeriumi, millest enamik semiootilisi uurimusi loomuldasa lähtub, siis ilmselt on see kõige lähedasem keeleteadusest tuntud Paul Grice’i vestlusmaksiimide raamistik, millest pragmaatikas on Dan Sperber ja Deirdre Wilson omakorda arendanud välja "relevantsuse" ehk "asjakohasuse" printsiibi ning semantikas on mitmed uurijad teinud tulemuslikku tööd asjakohasuse semantika formaliseerimisega (Groenendijk ja Stokhof 1984). "Asjakohasusel" on oma eeldused ja spetsiifilised viisid, kuidas seda keeleteaduses rakendatakse, kuid antud juhul on oluline just peamine idee: järeldused, mis pole esitatud küsimusega arusaadaval viisil seotud, kindlasti ei kehti.
Vaatame seda küsimuse "Mida väljendab Vabaduse väljakule püstitatud Vene armee tank?" näitel. Kui uurimusest järelduks, et "Ukrainas purustatud Vene armee tank on kunagise samal väljakul seisnud Peeter I ausamba reinkarnatsioon", siis tunduks see kummalisena. On kahtlane, et paljud Eesti elanikud üldse teavad, et Vabaduse väljakul seisis ligi sajandi eest Peeter I ausammas. Teiseks – järeldus on metafoorne ehk seeläbi mitmetähenduslik, millest vähemalt mõned otsesed tähendused (nt "reinkarnatsioon" ~ "uuesti ellu ärkamine") ei oma käsitletava probleemistikuga mingit seost.
Kaalume teist vastusevarianti: "Vabaduse väljakule püstitatud Vene armee tank, mis hävitati Ukrainas toimuva Vene agressiooni käigus, väljendab käimasoleva konflikti taustal ühelt poolt sõja tõelisust (see ei ole mäng), teiselt poolt Eesti toetust Ukrainale, kolmandalt poolt võimalikkust vaenlasele vastu astuda."
See vastus on mitmel moel selgemalt seotud käsitletava probleemiga. Esiteks toob see esile laiemad kontekstuaalsed tingimused, mille raames väiteid esitatakse ("toimuv Vene agressioon", "käimasolev konflikt"). Teiseks on võimalik neid väiteid kontrollida – vajaduse ja tahtmise korral saaks väljapaneku külastajatelt küsida, milliseid tõlgendusi see neis tekitab ja vaadata, kas või mil määral langevad need kokku järelduses esitatutega ("sõja tõelisus", "Eesti toetus Ukrainale", "võimalikkus vastu astuda").
Siiski on ilmne, et tankile lillede viimine võib olla indikatsioon mingist laiemast tõlgendusväljast, mis on ülaltoodud järeldusest välja jäänud. Täiendame vastust järgmiste lausetega: “Osade Eestis elavate venekeelsete inimeste jaoks tähistab tank Vene riigi valmidust ja vaprust lääne imperialismile vastu astuda. Tankile lilli viies mälestame neid, kes selle võitluse eest on andnud oma elu ja tunnustame neid, kes on valmis seda edaspidi tegema.”
Juhul, kui me nõustume, et täiendustega järeldus võtab kokku suurema osa Vabaduse väljakule välja pandud Vene tanki otseseid tähendusi, võime sedastada, et semiootika vastuste kehtivust on mõistlikum hinnata nende asjakohasuse, mitte niivõrd täpsuse, kindluse jt kvantitatiivsete mõõdikute järgi. Semiootika vastuses:
- ei peaks sisalduma asjakohatuid tähendusi
- peaksid sisalduma asjakohased tähendused
- peaksid sisalduma kontekstuaalsed tingimused, mille raames esitatud tähendused kehtivad
Sellised kriteeriumid võivad näida liialt pehme ja kaugena nii "kindlusest" kui "täpsusest", kuid nagu me arvutiteaduse põhjal nägime, tehakse otsuseid ka koodi kvaliteedi kohta nn pehmete kriteeriumite alusel, mistõttu pole häid põhjuseid, miks me esialgses lähenduses ei võiks ülalloetletud nimekirjaga rahulduda.
Tiit Kuuskmäe on Mind the Meaning partner, kes tegeleb kohtusemiootika kaasustega. Päise kujundus ja karrikatuur: Kristjan Holm.