Keelest rääkimine on tavaliselt tänamatu töö. Me kõik räägime mingit keelt emakeelena ja vaatamata võimalikele emakeeletunni kahtedele oleme ikkagi keele kompetentsed kasutajad. Sellest tõest järeldatakse tihti, et me kõik oskame samaväärselt keelt analüüsida ja selle tähendust lahti mõtestada. Kahjuks näitavad igapäevased valestimõistmised ja vaidlused, et selline järeldus on ekslik.
Semiootilise ekspertiisi kasutamine õigusvaidlustes on järjest tavapärasem asi. Vähemalt Eestis. Kuid mitte alati pole see nii olnud. Järgnevalt kirjeldame põgusalt esimesi teadaolevaid kaasusi, kuhu semiootika taustaga teadlasi ekspertidena kaasati, kuid mis seisavad ajaliselt üsna kaugel sellest, et olla seotud Lihula monumendi, K-kohukese või „kommarid ahju“ T-särkidega.
Kaubamärkide kaitsmise all mõeldakse üldjuhul kaht aspekti. Neist esimene on kaubamärgi registreerimine. Teine on selle kaitsmine potentsiaalsete rikkujate eest ehk lihtsamini öeldes: rikkumistele reageerimine. Kuid on veel üks aspekt, mis väärib käsitlust: kaubamärk kui selline. Teisisõnu, millest üldse jutt käib, kui midagi registreeritakse või midagi kaitstakse?
