“Käsk käsitada koera kassina.’’
Selline käsk olevat vastu võetud ühe Oxfordi kolledžis, kui ametisse nimetatud praostile avastati kuuluvat koer. Nimelt olid koerad sel ajal selles kolledžis keelatud. Kehtiva reegli muutmise asemel võeti vastu otsus, et praosti koera tuleb käsitada kassina.1
Järgnenud vestlused võisid kõlada kummaliselt:
Külaline: “Kelle koer see on?”
Professor: “Mis koer? Ma ei näe koera. Ainult praosti kassi.”
Nali naljaks, kuid see lugu demonstreerib, kuivõrd sõltume igapäevases asjaajamises kontekstist. Kantseliidist on koorunud igasuguseid tõlgendusi, mis panevad tavakodanikud pead kratsima. Ometi suudavad nii kodanikud kui ametnikud omavahel suhelda. Omamoodi on see ime. Sest suhtlus erineva kontekstiga inimesega on keeleteadlaste jaoks paras pähkel seletada.
Enne selleni jõudmist peaksime küsima, kuidas toimib tavaline kontekstipõhine tõlgendamine. Võtame näiteks ühe sõna, mille tähendus muutub erinevates kontekstides. Selliseid on eesti keeles palju, näiteks sõna “täna”. Selle sõna tähendus sõltub välja ütlemise päevast. Kui kirjutada “täna” täna, siis “täna’’ tähistab tänast, kuid päev hiljem tähistab ta hoopis eilset. Seetõttu Gareth Evans naljatles: kontekstide muutumise tõttu tuleb joosta, et paigal seista2, ehk muuta pidevalt oma sõnu kontekstile vastavaks.
Siin tasub märgata, et sisuliselt toimib kontekstisisene tõlgendamine nii, et võtad sõna sõnasõnalise tähenduse (“täna’’ tähistab väljaütlemise päeva) ja kontekstis sisalduva asjakohase informatsiooni (siinkohal, mis päev on), ja paned need kokku.
Asjakohane informatsioon võib sisaldada rohkem informatsiooni kui me algselt taipame, sest sisuliselt on kontekstid lõputud. Alati võib leida lisainformatsiooni ja asjad on pidevalt muutumises. Asjaajamises võetakse tihti appi eksperdid. Näiteks seaduse lugemisel palutakse abi advokaadilt, kes on õppinud, milliseid õigusakte tuleb erinevates olukordades vaadata.
Kontekstide erinevus tekitab probleeme, kui suhtled inimesega, kelle kontekst on sinu omaga vastuolus. Kujutage ette kaht sama valdkonna ametnikku, kes töötavad erineva organisatsiooni heaks. Neile anti ülesanne tõlgendada lauset “Lumesaju järel tuleb lumi teelt ära lükata.’’ Lund hakkas sadama ja mõlemad saatsid alluvad lund lükkama. Teine saab aga ülemuselt kurja telefonikõne: “Mis sa teed, lumesadu pole veel lõppenud, miks sa lund lükkad?’’ Jätan lugeja otsustada, kumb tõlgendus on siin õigem, kuid loo mõttes on oluline, et kahel erineval ametnikul võib olla vastuoluline tõlgendus samast reeglist. Mitte tema enda tõttu, või seetõttu, et ta eksis, vaid seetõttu, et ta on oma organisatsiooni kontekstis kinni.
Kui need ametnikud hiljem omavahel suhtlevad, siis saadetud e-kirjad liiguvad ühest kontekstist teise. Aga need kontekstid toetavad vastuolus tõlgendusi samast reeglist, ehk näiliselt ametnikud usuvad, et neil on ja ei ole õigus samal ajal.
Neid kahte konteksti ühendavat konteksti nimetame metakontekstiks. Tihti jäävad sisalduvate kontekstide vastuolud märkamata, sest metakontekstid töötavad kujundliku sillana ja vahendavad omavahelist suhtlust.
Aga keeleteadlased ei ole veel jõudnud selle silla ülesehitust piisavalt uurida. Me ei tea, kuidas see toimib ehk me tea ka, kui palju informatsiooni see läbi laseb ning kui palju maha jääb. Arvestades, kui palju sõltume ametlikust suhtlusest, siis oleks parem seda mõista. Seetõttu alustas Mind the Meaning OÜ koostööd Tartu Ülikooli keele- ja majandusteadlastega, et järgmise kahe aasta jooksul läbi viia metakontekste uuriv projekt.3
Projektis palume erinevatel eesti firmadel ja ametnikel tõlgendada lauseid nagu “Lumesaju järel tuleb lumi teelt ära lükata,’’ samal ajal vaadates, milline on vastaja kontekst. Näiteks, kui organisatsioon on väga autoritaarne, siis peaks kurja ülemusega ametnik kindlasti sõna kuulama ja ootama, kuni lumesadu lõpeb. Kuid vähem autoritaarses ametis võib töötaja oma ülemust osaliselt ignoreerida ja saata alluvad lund lükkama siis, kui ta ise paremaks arvab.
Selliseid kontekste moodustavaid tegureid on asjaajamises teisigi: mõned organisatsioonid palkavad ainult teatud tüüpi inimesi, mistõttu võivad tõlgendused olla homogeensemad, näiteks sama õiguskursuse õpetust järgivad. Omamoodi on siis teised tõlgendused juba eos välja filtreeritud. Organisatsioonidel on ka erinevad eesmärgid, mis mõjutavad tõlgendusi. Näiteks, kui peamiseks eesmärgiks on kuluefektiivsus, siis lume lükkamine pärast lumesaju lõppu on kindlasti odavam, kuid lumesaju ajal on teed sellevõrra raskemad läbida, mis ei pruugi sobida turvalisust hindavale ametnikule ega firmale, mille bussid lumme kinni jäävad.
Pärast seda kui oleme kaardistanud erinevate organisatsioonide kontekste mõjutavad tegurid, saame hakata uurima, kuidas need mõjutavad organisatsioonide omavahelist suhtlust. Kuid sellest on parem kirjutada siis, kui esimesed tulemused käes. Huvitav, milliseid muutusi parem arusaam metakontekstide toimimisest võiks tuua sinu tööellu?
1 Lugu pärineb Paul Herbert Grice’i raamatust Studies in the Way of Words (lk 302).
2 Gareth Evansi artiklist Understanding Demonstratives toimetajate H. Parret ja J. Bouveresse raamatus Meaning and Understanding (lk 293).
3 Oleme tänulikud Eesti Teadusagentuurile projekti PRG2151 rahastamise eest.
Martin Aher PhD on keeleteadlane, kes tegeleb kohtulingvistikaga. Ta on olnud Tartu Ülikooli teadur ning oma kraadid teenis Osnabrücki, Amsterdami ja Tartu Ülikoolis. Päise kujundus: Kristjan Holm.
Alex Davies PhD on keelefilosoof, kes uurib kontekstitundlikkust ning sellest tulenevaid kommunikatsiooniprobleeme. Ta on Tartu Ülikoolis kaasprofessor kraadidega Cambridge ja Kings College Londoni Ülikoolidest.