Asutasime ettevõtte Mind the Meaning 3. septembril 2013. Tegime seda erinevatel põhjustel. Soovist panna end erialaselt proovile. Tahtmisest siduda meie erialade teoreetilisemad osad reaaleluliste probleemide lahendamisega. Näidata, et semiootikast ja keeleteadusest võib olla kasu. Ja seda ehk üsna ootamatutes olukordades.
Viie aasta jooksul oleme pannud tõsisemalt käe külge ligi 30 kaasuses. Neile lisanduvad kümned korrad, mil oleme piirdunud eelkonsultatsiooni või lihtsamate küsimuste-vastustega. Semiootiline või keeleteaduslik ekspertarvamus on tavaliselt üks täiendav tõend muude tõendite kõrval. Kuid mitmetel puhkudel on kohus otsustanud teiste seas kommenteerida ja arvestada just meie poolt pakutud sisendiga. Mõistetavalt oleneb kõik ka konkreetsest kaasusest – paljudel puhkudel, kus meie kaasamist on palutud, ongi keskmes keeleteaduslikumad või semiootilisemad aspektid.
Millised on meie suurimad õnnestumised, ebaõnnestumised ja peamised väljavaated lähemateks aegadeks?
Õnnestumisteks võiks lugeda terve rea asju, kuid ennekõike tuleb rahul olla sellega, et arusaam keeleteaduslikest ja semiootilistest ekspertarvamustest on õigusvaidlustega tegelevate osapoolte seas hakanud tasapisi normaliseeruma. Advokaadid, kohtunikud ja patendivolinikud on üha teadlikumad sellest, et teatud puhkudel tasub appi kutsuda õigusvaidluste lahendamisse panustavad teadlased.
Ebaõnnestumiste nimekiri on tunnetuslikult lühem. Oleme palju vaeva näinud sellega, et meie analüüs ei sisaldaks keelelisi, tõlgenduslikke, kuid ennekõike metoodilisi vigu. Sellele vaatamata on kurvastav, kui kohus jätab meie sisendi arvestamata või takerdub meie sisendi saanud kaasus mingitesse protseduurilistesse probleemidesse või õiguslikesse aukudesse, millel ei ole asja sisuga midagi pistmist. Näiteks kirjutasime siin, kuidas kohtunik otsustas meie ekspertarvamust mitte arvestada loomuliku keelevaistu põhjal, mis teda siiski eksiteele juhatas. Sellest oli aga võimalik õppida. Teadlaste vahel selgeks räägitud eeldused ei pruugi olla tavalisele keelekasutajale ilmselged ning tuleb meil endal tulevikus paremini lahti kirjutada.
Järgmise viie aasta peamisteks eesmärkideks on ingliskeelse kuukirja loomine, meie senistest kogemustest koorunud rakendusteadliku teadmise publitseerimine erialastes ajakirjades ning vähemalt ühele välisturule sisenemine.
Tiit Kuuskmäe on Mind the Meaning partner, kes tegeleb kohtusemiootika kaasustega. Foto: © Elijah O'Donnell / Unspalsh.