Matkaja teejuht koerusteni

Sel kevadel käisime sõpradega jalgsimatkal Nõva ümbruses. Mererannal lookleval rajal jalutas meiega sama teed Soome päritolu Eestis elav paar: Päivi ja Lauri. Võrdlesime marsruute, rääkisime ilmast ja matkamisest. Ühtäkki ironiseeris Päivi siinsetele aedadele paigutatud siltide "Kuri koer" üle ja arvas, et kasutusele tuleks võtta silt "Väga kuri koer". Asjade selline käik meie vestluses oli mõneti üllatuslik, mistõttu ma otsustasin koju naastes selgitada välja:

  • Kuidas suhtutakse siltidesse “Kuri koer” Soomes?
  • Milliseid silte üldse Eestis majadele kinnitatakse?
  • Mida tähendab silt “Kuri koer” ja millises kontekstis tuleks sellest mõelda?

Suhtlesin seitsme Soomes elanud ja hetkel seal elava eestlase ning soomlasega. Minu lähenemine ei vasta küll ühelegi akadeemilise uurimistöö kriteeriumile, kuid eelhinnangulise sisendina on see küllaldane edasisteks mõtisklusteks. Selgus, et Soomes kurjast koerast teavitavaid silte peaaegu ei kasutata. Soomlased ja Soomes elavad eestlased viitasid siltidele, mida saab internetist tellida, kuid reaalselt selliseid märke avalikku ruumi ei paigaldata. Näiteks:

Astudes siltide ning märkide sfäärist sammu lihast ja luust loomade maailma: soomlased ei soovi, et nende koerad oleksid kurjad. Pigem valmistab kuri või halvasti käituv koer piinlikkust. Tsiteerin informanti:

Ei näinud selliseid silte. Ei näinud ketis koeri, kõrgeid aedikuid, kus koerad jooksevad. Soomlased reeglina ei varasta ja ei tungi teise krundile või koju. Neil puudub vajadus koera valvurina pidada. Koer, kass on pigem lemmikloom ja reeglina puhas, vaktsineeritud ja hästi kasvatatud. Ei kuulnud haukumist ega urinat. Tänaval on nad rihma otsas, kuid omanikud käituva nendega nii, et teised inimesed hirmu tundma ei peaks. Sellised sildid võivad tõesti soomlastele kummalised tunduda.

Sarnaseid kogemusi jagab teinegi informant:

Soomes on tõepoolest koertega hoopis teised lood. Mina isiklikult kardan koeri, sest mind on lapsena koerad kahel korral hammustanud. Nüüd aga pea kolm aastat Soomes elamist on selle hirmu peaaegu välja juurinud, sest siin on kõik koerad väga hästi kasvatatud. Nad ei haugu inimeste peale, ka siis kui sõidad rattaga mööda. Ei ole agressiivsed jne. Koer on siin peaaegu perekonnaliige ja lemmikloom, mitte kuri valvur. Seetõttu ei ole Soomes ka selliseid silte ustel. Neil võivad olla sildid, et majas on koer ja see on mõeldud peamiselt selleks, et kui näiteks päästjad tulevad majja, [siis nad] teavad otsida ka looma. Olen ka kuulnud, et soomlastele teevad meie sildid nalja.

Paraku paigaldatakse aedadele ja hoonetele ka teistsuguseid silte, mistõttu on oluline vaadelda “Kurja koera” silti laiemas kinnistute märgistamise kontekstis. Esiteks panin Nõva matka käigus tähele Eestis üsna levinud märgitusviise:

  • talu- või perenimi
  • "Eravaldus"
  • "Videovalve"

Kuid on ka teistsuguseid märgistusviise, mida mulle uurimistöö käigus saadeti: "Ettevaatust! Katuselt jäätükkide langemise oht!", “ÄRA RONI! Varisemise oht!”, “ERAVALDUS. Tulistan ette hoiatamata. Maetakse ilma kirikuõpetajata”, “ERAVALDUS. Mootorsõidukid ja jahipidamine keelatud”. Neist viimase ma saatsin endale ise ja see pärineb ühelt väikesaarelt.

Esialgsete vaatluste alusel saaks järeldada, et Eesti kinnistute märgistamise üleüldine foon on pigem hoiatav ja mõnel juhul isegi ähvardav, sekka huumorit ("maetakse ilma kirikuõpetajata"). Selles plaanis on "Kurja koera" sildid vaid osa üldisemast lähenemisest: segu huumorist, irooniast ja ähvardusest. Tõenäoliselt kõige sõbralikumad ja neutraalsemad on pere- ja talunimede sildid, mis on Eestis üha enam kasutust leidnud. Seejuures on huvipakkuv tähele panna, milliseid tähenduslikke värvinguid siinsetelt "Kurja koera" siltidelt leiab. Mõned väljavõtted informantidelt laekunud näidistest:

  • Koer ilgelt kuri. Naisel närvid läbi. Kass ka emane.
  • Siin haugun mina.
  • Kuri ei ole, aga närvid läbi.
  • Olen tark ja hästi tubli valvur.
  • Koerte valveala.
  • Sina valid suuna, mina kiiruse
  • Astu edasi, kõht ongi tühi!
  • Ei hammusta, lakub surnuks / Kiired ja vihased (kõrvuti)

Seejuures on Eestis märgatud ka võõrkeelseid koertega seotud silte:

  • inglisekeelne silt: "Kas on elu pärast surma? Hüppa üle selle aia ja saa teada!" (Is There Life After DEATH? JUMP THIS FENCE AND FIND OUT!)
  • itaaliakeelne silt: "Ettevaatust, meie spaniel külvab teid üle kaisutustega" (Attenti al nostro King Charles Spaniel vi riempie di coccole)

Kuid kogudes materjali koerte kohta, hakkasin saama teateid ka kassidest:

  • Ettevaatust! Agressiivne kass!
  • Kuri kass!

Ülejäänud koduloomade (kanad, haned, pardid, lehmad) kohta puuduvad esialgu teated, et neist oleks tehtud hoiatavaid või mingil muul moel informeerivaid silte, mida seataks üles kinnistute piiridele. Jah, maanteedel võib kohata erinevate loomade eest hoiatavaid märke, kuid sel puhul on kontekst teistsugune (liiklus!).

Semiootika vaatevinklist saaks kõnealust probleemi uurida näiteks Algirdas Greimas’ semiootilise ruudu abil. Kuivõrd käesoleval juhul on semiootilise ruudu kasutamine mõneti problemaatiline, sest uuritav märk koosneb mitte ühest, vaid kahest sõnast, millele semiootilise ruudu vastandused ja vastuolud saab projitseerida, siis rahuldume käesoleval juhul meelevaldse lihtsustusega, mille kohaselt koosneb minimaalne võimalik tähendusväli neljast variandist:

  • kuri koer
  • kuri kass
  • sõbralik koer
  • sõbralik kass

Lähtudes neist võimalustest viisin läbi küsitluse kassiomanike, koeraomanike ja koduloomi mitte pidavate informantide seas. Andmeteaduslikus, statistilises ja sotsioloogilises mõttes ei vasta minu miniuuring akadeemilistele nõuetele, kuid pakub mõtteid edasistest produktiivsetest uurimise suundadest. Andsin vastajatele pildid kinnistutest erinevate siltidega, lisaks üks kinnistu, kus silti ei olnud:

Osalejad pidid vastama kahele küsimusele:

  1. Kas hoone aial olev sõnum on arusaadav? Variandid skaalal: 1 (täiesti arusaamatu) kuni 5 (täiesti arusaadav).
  2. Kas hoone aial olev sõnum on ühetähenduslik või mitmetähenduslik? Variandid skaalal: ühetähenduslik, mitmetähenduslik.

Mõned tähelepanekud selle eksperimendi tulemustest:

Arusaadavuse küsimuses andsid kassiomanikud erinevate siltide vahel teiste informantidega võrreldes kõige variatiivsemaid vastuseid. Neile järgnesid koduloomi mittepidavad informandid ning kõige ühetaolisemad vastused siltide omavahelises võrdluses pärinesid koeraomanikelt. Seega võib püstitada hüpoteesi, et kassiomanike arvates on sildid erineval määral arusaadavad, samas kui koeraomanikud ja koduloomi mittepidavad informandid ei näe arusaadavuses sõltuvalt sildi tähendusest erilist erinevust. Koduloomi mitteomavad informandid peavad silte märgatavalt mitmetähenduslikumateks kui kassi- ja koeraomanikud, kelle arvamus on enam-vähem sarnane: sildid jäävad ühe- ja mitmetähenduslikkuse skaalal umbkaudu keskele. Järelikult võime püstitada hüpoteesi, et loomapidamisega enam kokku puutunud informandid näevad vähem võimalusi siltide eripalgelisteks tõlgendusteks kui need, kes loomi ei ole pidanud.

Lisaks siltide hindamisele etteantud skaalal andsin mõned küsitluses osalenud sisulist tagasisidet. Silt "Kuri koer" sai näiteks järgneva kommentaari: "Kõige ühetähenduslikum, mille peamine tähendus on "ära sisene aeda, karistavad meetmed on rakendatud", aga samas on seal ka mingit infot konkreetse koera kohta." Teistest enam jäi kõlama see, et silti "Sõbralik kass" tajutakse naljana, samas kui "Sõbralik koer" ja "Kuri kass" mõjuvad ebatavaliselt ja tekitavad kummastust. Tsitaat informandi tagasisidest sildile "Kuri kass": "Mida kujutab endast kuri kass? Ründab? Lihtsalt mossitab põõsa all?" Teise informandi kommentaar sildile "Sõbralik koer": "Koera sõbralikkus sõltub paljudest asjaoludest ja ma ei saa kindel olla, et ta alati on sõbralik." Kokkuvõtlik kommentaar kõikide siltide kohta kolmandalt informandilt: "Sõbralik loom võib ka ärrituda, kui tal on lapsepõlvetrauma, kui purjus inimene ebaadekvaatselt käitub jne."

Mõeldes kurja koera või kurja kassi eest hoiatava sildi funktsioonile, saame eristada nelja põhjust, mispärast kinnistute omanikud võiks tahta selliseid tähiseid püstitada:

  1. Juhul, kui eesmärk on kaitsta oma vara ja hirmutada võimalikke pikanäpumehi, võib omanik loota, et silt kui selline toimib heidutava meetmena.
  2. Juhul, kui eesmärk on ennetada hilisemaid juriidilisi vaidlusi, võib püstitaja soovida pahaaimamatutele huvilistele edastada piisava eelinfo võimalike vigastustega seoses.
  3. Kinnistu omanik võib tahta visata villast.
  4. Juhul, kui eesmärk on täita piirkondlikke regulatsioone, võib kinnistu omanik soovida sildi püstitamisega täita juriidilist normi.

Viimane punkt vajab tõenäoliselt selgitust. Tallinna linna koerte ja kasside pidamise eeskiri § 2, lõige neli sätestab, et "Loomapidaja on kohustatud paigaldama temale kuuluva või tema valduses oleva territooriumi sissepääsule ja kõigile tänavaga külgnevatele piirdeaedadele koera olemasolust teatava hoiatussildi."

Siin on mitu huvitavat nüanssi. Ühelt poolt on tegemist koerateavituse sanktsioneerimisega piirkondliku regulatsiooni tasandil. Teiselt poolt ei ütle säte, et sildil peab tingimata olema kirjeldatud koera iseloomu. Kolmandalt poolt ei ole Tallinna kassipidajatel sarnaseid kohustusi. Neljandalt poolt kehtib see regulatsioon Tallinnas ega selgita ülejäänud Eestis levinud koduloomade silte. Mis ei välista võimalust, et osades kohalikes omavalitsustes võib olla kehtestatud Tallinnaga sarnane regulatsioon.

Kuigi uurimistöös ei arvestanud me tõsiasjaga, et soomekeelse väljendi "kurja koira" tähendusväli võib teataval määral erineda eestikeelse sildi "kuri koer" tähendusväljast, avab koerasiltide fenomen akna Eesti inimese kollektiivsesse psüühesse üsna ootamatutel viisidel. Loomapidamine on kõigele lisaks projektsioon meie vaimuseisundist ja maailmapildist. See, et meie kollektiivse tunnetuse teatud aspektid tunduvad meie põhjanaabritele naeruväärsetena, ei tähenda, et peaksime end tingimata muutma. Samas avab selliste erisuste ja hoiakute märkamine võimaluse teadvustatud arenguks. Ühtlasi on mõneti üllatuslik see edasist uurimist vajav hüpotees, et kassipidajad tajuvad erinevaid lemmikloomade hoiatussilte teistest märksa laiemas arusaadavuse spektris, nagu seegi, et koduloomade pidamisega kokkupuutunute jaoks võivad hoiatussildid olla märksa ühemõttelisemad kui nende jaoks, kes koduloomi ei pea. Jah, need tulemused on mõneti vastuolulised, mistõttu väärib koduloomi puudutavate hoiatussiltide teema edasist uurimist. Käesoleva postituse retsensent lisas kriitilise kommentaari eksperimendi disaini kohta:

Sinu eksperimendi tulemus kukub sinna "framing" võrku, kus küsimuse raamistus ja kontekst mõjutavad vastuseid. Kassid ongi sellised temperamentsed, kõik on omamoodi kurjad ja sõbralikud samaaegselt. Samuti, koerad on pigem kõik sõbralikud, seega inimesed hoiatavad, et sõbralik koer ei ole ohutu. Ehk siis vastajatel on juba oma vaikearusaam nendest loomadest. Kuri koer on standardi vastand ehk informatiivne. Sõbralik koer pelgalt kordab seda, mida enamus nagunii eeldavad.

Nõustun retsensendiga, et raamistuse aspekt oleks tähtis juhul kui küsitluse tulemusi kasutataks nö otseste vastete tuvastamiseks – näiteks mitu protsenti vastanutest arvab, et silt "kuri koer" on ühemõtteline. Käesoleval juhul vaatlesime tulemusi abstraktsemal üldistusastmel (tulemuste variatiivsus ja nende suhestatus küsitluses osalenutega), mistõttu ei oma raamistatus tulemuste tõlgendamisele nii suurt mõju, et see lõhuks sellise uurimustöö korraldamise mõtte. Igatahes on retsensendi kriitika hea sisend edasisteks diskussioonideks.

Tiit Kuuskmäe on Mind the Meaning partner, kes tegeleb kohtusemiootika kaasustega. Päise kujundus ja karikatuur: Kristjan Holm. Käesoleva postituse loomisele aitasid kaasa ligi 30 inimest. Autori eriline tänu kuulub kõigile nendele informantidele, kes saatsid näidiseid erinevatest siltidest nii Eestist kui Soomest: Helsinkis töötavale arhitektile, arstile ja diplomaadile, Paide heliloojale, Tartus elavale filosoofile ja teatriteadlasele ning Tallinnas elavale advokaadile.

TÄIENDATUD 29. augustil 2024: Lugejad on saatnud postitusega haakuvalt veel mõned kinnistute piiridel silma jäänud sildid ja objektid. Saadetisi sügavamalt analüüsimata võib möönda, et nii mõnigi neist avab käsitletavas teemas täiesti uusi suundi. Lisame ka ühe Paide bussijaamas märgatud sildi, millel inglise keeles jäljendatakse koerte keelt. Tänusõnad kuuluvad tarkvara inseneridele Tallinnast ja Tartust ning heliloojale Paidest.