Faktiväited ja väärtushinnangud

Kujutlege, et Aadu Aaberg loeb hommikul ajalehest enda kohta järgnevat pealkirja: “Aadu Aaberg on varas!”. Kui Aadu peab ennast ausaks inimeseks, kes usub õigusriiki, siis ta pöördub oma õiguste kaitseks kohtusse. Kahjuks võib ta siinkohal takerduda Eesti seaduste tihnikusse. Kohtunik küsiks esimese asjana, kas tegemist on faktiväite või väärtushinnanguga. Sellest sõltuvalt rakendub seaduse paragrahv ning nõutav argumentatsioon. Kui oleksite Aadu-sarnane, siis jääksite siinkohal jänni. Millised väited on ülepea väärtushinnangud ja faktiväited? Kirjutasin hiljuti ajakirja Õiguskeel keeleteadlase nägemuse sellest eristusest ning annan järgnevalt põgusa ülevaate.

Aastal 1997 jõudis faktiväidete probleem Riigikohtusse, kus tehti järgnev eristus: „Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, tema tõesus või väärus kohtumenetluses tõendatav. Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu (väljend) või vormi tõttu on konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust.” [ 1 ] Nii nagu palju lihtsad lahendused, osutub see lähemal vaatlusel vähem kui veenvaks.

Probleemi keskmes on väide, et faktiväite tõesus ja väärus on kontrollitavad, aga väärtushinnangu puhul mitte. Formaalsemantikas uuritakse nii faktiväidete nagu „Aadu on pikk“ kui ka väärtushinnangute nagu „Aadu on halb“ tähendust sarnasel moel, määratledes nende tõetingimused. Tuleb nentida, et nende tõetingimused määratletakse väga erinevalt ja väärtushinnangute omad sõltuvad tõesti kontekstist, nagu ka Riigikohus õigesti identifitseeris. Samas sõltub kontekstist ka väide „Aadu on pikk“, sest 1.7-meetrine Aadu võib olla pikk Jaapanis, aga kindlasti mitte Hollandis.

Toon välja mõned vastunäited ülalkirjeldatud Riigikohtu lähenemisele. Esiteks võivad laused edasi anda nii faktiväiteid kui ka väärtushinnanguid. Näiteks lause „Aadul on kriminaalkaristus“ annab edasi faktiväite Aadu suhtes langetatud kohtuotsuse kohta, kuid kannab ka väärtushinnangut. Kui selline lause öeldaks välja tööintervjuul, siis vaevalt Aadu töökohta saaks.

Teiseks ei suuda selline lähenemine seletada, kuidas sõnu nagu “halb” saab kasutada tingimuslausetes nii, et nad ei väljenda pelgalt indiviidi suhtumist. [ 2 ] Näiteks vaatame lauset „Kui kasside piinamine on halb, siis sa ei tohiks oma venda julgustada seda tegema.” Kõneleja ei väljenda, et tema meelest on kasside piinamine halb, vaid pelgalt seda, mis järelduks väite “kasside piinamine on halb” tõesuse korral. Siinkohal jääb väärtushinnangute tõetingimuste olemasolu eitaja hätta, sest eeldas, et halvustavad väljendid kannavad edasi ainult indiviidi suhtumist.

Kolmandaks, õpetame üksteisele väärtushinnangute nagu „hea“ tähendust erinevates kontekstides. Näiteks “hea auto” tähistaks USAs piisavalt võimsa mootoriga masinat. Kuid Belgias, kus maksustatakse saastamist, lisandub tingimus, et auto ei tohi toota liiga palju CO2-gaasi. Kui väärtushinnangutel puuduksid tõetingimused, ei saaks esineda ka õpitavaid erinevusi eri keelekontekstides, sest väljendi tähendus sõltub pelgalt rääkijast. Pigem on väärtushinnangute tähendused tavapäraselt mõistetavad kui väljendid, mille tõetingimused sõltuvad kõneleja kontekstist, sarnaselt varem mainitud lausele “Aadu on pikk”. Kuigi lause “Pontiac GTO on hea auto” tõetingimused jäävad samaks, on see lause tõene USAs, aga väär Belgias.

Seega võiks kohtus faktiväidete ja väärtushinnangute eristamisel võtta kasutusele keeleteadlaste rafineeritumad mudelid. Huvi korral saab sellest pikemalt lugeda Õiguskeeles avaldatud artiklist.

Märkused:

[ 1 ] Riigikohtu erikogu 01.12.1997 kohtuotsus nr 3-2-1-99-97

[ 2 ] Keeleteadlased nimetavad seda tuntud probleemi Frege-Geachi probleemiks. P. T. Geach. Assertion on leitav siit: https://phil302ethicaltheory.weebly.com/uploads/1/2/8/7/12874574/geach_-_assertion.pdf

Postituse autor Martin Aher on Mind the Meaning partner, kes tegeleb kohtulingvistika kaasustega. Kihutava auto pilt pärineb Wikipediast: autor Gtoman CC BY-SA 3.0, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=6605643