Uudistest võib lugeda, et Kallas ei kiirusta Kersna tagasiastumisavaldust presidendile viima. Millest see tuleneb? Allpool vaatame keeleteadlase pilguga, kuidas Vabariigi Valitsuse Seaduse (VVS) sõnakasutus võib viia hoopis Kallase tagasiastumiseni.
Esiteks tasub meelde tuletada, et Kallas lasi presidendil vabastada kõik seitse Keskerakonna ministrit. Alles jäid Reformierakonna ministrid, ning neid on täpselt seitse. Koos peaministriga on valitsuse liikmeid kaheksa. VVS § 16 ütleb:
“(2) Vabariigi Valitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa peale peaministri vähemalt pool valitsuse koosseisust.”
8 on rohkem kui pool 15st. Seega probleemi ei ole: Vabariigi Valitsus on otsustusvõimeline edasi.
Veelgi enam, VVS § 7 järgi on valitsuse koosseis niikuinii vähenenud.
“(1) Muudatused ametisse astunud Vabariigi Valitsuse koosseisus on:
1) ministri ametist vabastamine;”
Selle järgi on 7 vabastatud ministri järel valitsuse koosseisuks 15-7=8. Seega on valitsus otsustusvõimeline juhul, kui alles on 4 ministrit. Milles siis probleem? Iga kord, kui mõni minister ametist vabastatakse, väheneb koosseis ja seeläbi on ka lihtsam otsustusvõimelisuse kvoorumit kokku saada. Tuleb välja, et seaduse loojad käitusid veidi nagu koolilapsed. Alljärgneva lõigu kirjutamisel unustati, mis mujal oli kirja pandud. Nii kirjutati hooletult VVS § 9:
“1. Peaministri tagasiastumise alused
(1) Peaminister astub tagasi, kui ministrite tagasiastumise või muudel seadusest tulenevatel alustel nende volituste lõppemise tõttu ei ole Vabariigi Valitsus otsustusvõimeline ega muutu otsustusvõimeliseks 21 päeva jooksul otsustusvõime kaotamisest arvates.”
Tuleb välja, et ministrite tagasiastumine peab saama siiski muuta Vabariigi Valitsuse otsustusvõimetuks. Ja kui see juhtub, peab peaminister 21 päeva järel tagasi astuma. Kuidas on see võimalik? VVS § 7 ütles sõnasõnaliselt, et ministri vabastamise järel valitsuse koosseis muutub, ehk kui alguses oli koosseis x ministrit, siis ühe ametist vabastamise järel on koosseis x-1. Seega alati jääb alles vähemalt pool koosseisust ning ministrite tagasiastumise järel ei saa Vabariigi Valitsus kunagi muutuda otsustusvõimetuks. Kokkuvõttes, seadusesse on sisse kirjutatud sõnasõnaline vastuolu.
Juhul kui president vabastab Kersna ametist, tuleb läbi vaielda, kas valitsus muutus otsustusvõimetuks või mitte. Teisisõnu: kas kehtib § 7 või § 9. Juhul kui kehtib esimene, siis probleemi ei ole, kuid VVS § 9 (1) muutub osaliselt sisutühjaks, sest ministrite tagasiastumise järel ei saa Vabariigi Valitsus muutuda otsustusvõimetuks. Juhul kui kehtib teine, siis muutub osaliselt sisutühjaks VVS § 7 (1)1, sest Vabariigi Valitsuse koosseis ei muutu ministri ametist vabastamise puhul, vähemalt Vabariigi Valitsuse otsustusvõimelisuse arvutamise kontekstis.
See otsus jääb tõenäoliselt (Riigi)kohtule ning kohtunike kaalutlusõigus on vääramatu, seetõttu ei ole võimalik öelda, kuidas see paradoks lahendatakse. Kuid kui peaksin spekuleerima, siis eeldaksin, et sõna "koosseis" mõistetakse kaheti: ühelt poolt arvestatakse koosseisu VVS § 16 kontekstis ministrite kui institutsioonide koguarvu valitsuse moodustamise hetkel. Ning VVS § 7 kontekstis mõistetakse "koosseisu" kui institutsiooni rolli täitva inimese vahetust.
See põnev küsimus võib jääda läbi arutamata ning lahendamata, juhul kui uus valitsus moodustatakse enne kui rakendub § 12 (2) sätestatud nõue viia minister Kersna lahkumisavaldus presidendile ühe kuu jooksul.
Postituse autor Martin Aher on Mind the Meaning partner, kes tegeleb kohtulingvistika kaasustega.